Süvahavva jutud
Kõneldakse, et Süvahavva saanud nime sügavatest orgudest. Väga vanasti elanud küll inimesed teispool jõge, kuid säälpool, kus on Süvahavva küla südamik, ei elanud kedagi. Säälolnud suured ürgorud ja palju vanakurje, kes hulkunud paksus metsarägastikus. Rahvas rääkis ka imelikke jutte, et Süvahavva külas mäe sees olevat kulda.
Süvahavva külast minevat läbi "vanajuuda" tee, otse läbi Pääsna küla Petseri kloostri poole. Sellel teel on olnud väga palju eksimisi ja muid juhtumeid. Mõni teab isagi rääkida, et kui pimeda ööga minna läbi Süvahavva külast, siis olevat näha iga nurga taga hallides riietes mehi.
Reo külas kõrge paekalda sees on auk, mis tagapool laieneb. Koopas olevat rauast kangasteljed, mille all peidus mitu kullakangi. Kõike seda valvavat esivanemate vaimud.
Leevi veskipaisust Reo sillani voolab Võhandu jõgi kõrgete kallaste vahel. Selliseid liivakiviseinu kutsus vanarahvas müürideks. Suuremad müürid on Põdramüür, Sõatarõ müür ja Kalmõtumüür ning Viira veskimüür. Kõige kõrgemaks peetakse Tsirgumüüri.
Jõe kaldad peidavad mitmeid koopaid, nagu Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ,
Põrguhaud ja Uku koobas, mis asub Süvahavva küla lähedal. Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta. SuurSõatarõ koobas on aja jooksul sisse varisenud. Seda kohta teab rahvas kui kohalike elanike pelgupaika, kuhu vaenlaste tulles olevat sõjapakku põgenetud. Ühe jutu järgi olla koobas inimeste endi kätetöö, pealtpoolt metsaga varjatud ja seestpoolt palkidega vooderdatud. Välja pääsenud ainult jõele. Arvatud sedagi, et Suur-Sõatarõ oli Väikese Sõatarõga, kust praegu allikas välja voolab, omavahel käigu kaudu ühendatud.
Üles kirjutanud Tiiu Siilivask 1966. a. ja hiljem täiendanud Reet Tobreluts, juhendanud Meeta Reimann (s. 1921).
Süvahavva külast minevat läbi "vanajuuda" tee, otse läbi Pääsna küla Petseri kloostri poole. Sellel teel on olnud väga palju eksimisi ja muid juhtumeid. Mõni teab isagi rääkida, et kui pimeda ööga minna läbi Süvahavva külast, siis olevat näha iga nurga taga hallides riietes mehi.
Reo külas kõrge paekalda sees on auk, mis tagapool laieneb. Koopas olevat rauast kangasteljed, mille all peidus mitu kullakangi. Kõike seda valvavat esivanemate vaimud.
Leevi veskipaisust Reo sillani voolab Võhandu jõgi kõrgete kallaste vahel. Selliseid liivakiviseinu kutsus vanarahvas müürideks. Suuremad müürid on Põdramüür, Sõatarõ müür ja Kalmõtumüür ning Viira veskimüür. Kõige kõrgemaks peetakse Tsirgumüüri.
Jõe kaldad peidavad mitmeid koopaid, nagu Vokiniidu koobas, Väiku-Sõatarõ,
Põrguhaud ja Uku koobas, mis asub Süvahavva küla lähedal. Uku koobast tunneb rahvapärimus kui muistsete jumalate asupaika ja vana ohverdamiskohta. SuurSõatarõ koobas on aja jooksul sisse varisenud. Seda kohta teab rahvas kui kohalike elanike pelgupaika, kuhu vaenlaste tulles olevat sõjapakku põgenetud. Ühe jutu järgi olla koobas inimeste endi kätetöö, pealtpoolt metsaga varjatud ja seestpoolt palkidega vooderdatud. Välja pääsenud ainult jõele. Arvatud sedagi, et Suur-Sõatarõ oli Väikese Sõatarõga, kust praegu allikas välja voolab, omavahel käigu kaudu ühendatud.
Üles kirjutanud Tiiu Siilivask 1966. a. ja hiljem täiendanud Reet Tobreluts, juhendanud Meeta Reimann (s. 1921).
Sõjatare
Kord peetud Sõjatares sõja ajal pulmi. Keset pulmapidu juhtunud vaenlase vägi tulema mäe pääle, kus all asunud koobas. Ei tea mispärast, kas nad kuulnud hääli või muud, aga üks sõjamees torganud mõõga läbi koopa lae alla. Parajasti juhtunud all olema üks pulmaline, kelle pää mõõk läbistas. Kui sõjamees mõõga välja tõmbas, oli see verega. Mõõgatorkaja näitas mõõka teistele ja ütles, et see on veri ja all on koobas. Teine ei uskunud ja ütles vastu, et mõõk on roostega. Tükk aega vaielnud, otsustasid nad minna alla vaatama. Vahepäälolid pulmalised ära saabunud neid ähvardavast olukorrast. Et millegagi üle jõe minna ei olnud ja jõgi säält kohalt oli õige kitsas aga sügav, pandi üle jõe leivalabidas, mis koopas oli. Kõige enne lasti üle minna pruutpaaril. Need said parajasti ära pageda teisele poole metsa, kui tulid sõjamehed ja tapsid teised pulmalised ära.
Sõjatarest kõneleb rahvasuu praegugi õudseid jutte, kuidas iga neljapäeva ööl kella 12 ajalolevat kuulda lahingut ja surijate oigeid. Kõneldakse ka, et koopa tagumises osas kiigutavat naine last, ise istuvat vanal kägiseval toolil.
Sõjatare vasta on jõega ümbritsetud saar. See ei ole kuigi suur, aga on kaetud heinamaaga ja väga ilus koht. Vanasti käidi linnast siia Sõjatare vaatamas ja saare peal tantsimas. Ühel õhtul läinud kaks külatüdrukut, Lii ja Mai, vaatama linlaste tantsu. Sinna jõudes tantsisid vaid kaks tüdrukut. Külatüdrukud imestasid, et tüdrukutelolid maani mustad juuksed. Ka jalad olid neil hobuse moodi. Äkki jätsid tüdrukud tantsimise ja hakkasid kõrget kaljut pidi üles tulema. Saades keset kaljut, kadusid nad kui tina tuhka. Tüdrukud jooksid hirmuga koju ja kõnelesid sellest teistele. Sellest ajast peale ei julge keegi seal õhtul üksinda kõndida.
Vahur Kalmre. Võhandu laastud vahelugemistega - Edasi 1980, 7. august.
Väikese Sõjatare tagant läheb edasi parajasti nii suur käik, et inimene roomates edasi pääseb. See käik lõppevat rauduksega. Iga aasta tulevat siit välja kaks kuradit. Teisel suur raudäke kaenlas. See istub jõkke ja hakkab äkkega pääd sugema. Teine läheb selle aja sees mäele ja kõnnib sääl välja kaheksa numbri.
ERA 1/245, 459, (24) < Räpina khk., Veriora vald, Soohara küla < Räpina - Erich Siilivask < Juuli Kivimets (1939).
Sõjatarest kõneleb rahvasuu praegugi õudseid jutte, kuidas iga neljapäeva ööl kella 12 ajalolevat kuulda lahingut ja surijate oigeid. Kõneldakse ka, et koopa tagumises osas kiigutavat naine last, ise istuvat vanal kägiseval toolil.
Sõjatare vasta on jõega ümbritsetud saar. See ei ole kuigi suur, aga on kaetud heinamaaga ja väga ilus koht. Vanasti käidi linnast siia Sõjatare vaatamas ja saare peal tantsimas. Ühel õhtul läinud kaks külatüdrukut, Lii ja Mai, vaatama linlaste tantsu. Sinna jõudes tantsisid vaid kaks tüdrukut. Külatüdrukud imestasid, et tüdrukutelolid maani mustad juuksed. Ka jalad olid neil hobuse moodi. Äkki jätsid tüdrukud tantsimise ja hakkasid kõrget kaljut pidi üles tulema. Saades keset kaljut, kadusid nad kui tina tuhka. Tüdrukud jooksid hirmuga koju ja kõnelesid sellest teistele. Sellest ajast peale ei julge keegi seal õhtul üksinda kõndida.
Vahur Kalmre. Võhandu laastud vahelugemistega - Edasi 1980, 7. august.
Väikese Sõjatare tagant läheb edasi parajasti nii suur käik, et inimene roomates edasi pääseb. See käik lõppevat rauduksega. Iga aasta tulevat siit välja kaks kuradit. Teisel suur raudäke kaenlas. See istub jõkke ja hakkab äkkega pääd sugema. Teine läheb selle aja sees mäele ja kõnnib sääl välja kaheksa numbri.
ERA 1/245, 459, (24) < Räpina khk., Veriora vald, Soohara küla < Räpina - Erich Siilivask < Juuli Kivimets (1939).